Tegemist on baasteadmistega igale täiskasvanud inimesele psühhosotsiaalsete kriiside ja traumaolukordadega toimetulekuks ning teistele teadlikuma esmase toe pakkumiseks. Eesti Kriisinõustamise Ühing jagab oma sotsiaalmeedia kanalites teavet selle kohta, kui toimub EKÜ poolt tunnustatud Kriisinõustamise AB koolitus, mis vastab allolevale. Seni on selliseid koolitusi läbi viinud alates 2005. aastast Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena.

TEEMADE LOETELU

1. Psühhosotsiaalse kriisinõustamise kujunemine: ajalooline ülevaade maailmas vs Eestis; pastoraalne hingehoidlik tugi vs ilmalik psühholoogiline esmaabi, kliiniline vs psühhosotsiaalne kriisinõustamine, psühhosotsiaalse kriisiabi protsessis kriisisekkumine vs kriisinõustamine.
2. Mis on mis (kriisinõustamise terminoloogias): kriis, trauma, hädaolukord, eriolukord; (lahenduskeskne) traumateadlikkus; informeerimine, konsulteerimine, nõustamine, teraapia; defjuusing, psühholoogiline debriifing; postulaat.
3. Kes on kes (emotsionaalse toe vajaduse korral): kriisinõustaja ja raseduskriisi nõustaja; leinanõustaja ja hingehoidja; arst ja (vaimse tervise) õde; organisatsioonis personalitöötaja või tugiisik; haridusasutuses HEVKO, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, õppenõustaja, õpetaja; psühholoogiline nõustaja, (kliiniline, töö-) psühholoog; psühhoterapeut; kogemusnõustaja, tugiisik, vabatahtlik (sh taastava õiguse); KOV sotsiaalametnik; SKA sotsiaalametnik (lasteabi, ohvriabi, kriisihoolduspere teenuses).
4. Kriisinõustamise aluspõhimõtted, alates 72 fenomenist: 72 h fenomen ja kriisi mõju ajaline antoloogia, leina astmed ja duaalsus, vähemalt üks mõõdik abivajaduse suuruse mõõtmiseks, tandemtöö.
5. Psühholoogilised kriisid ja mõju esmane traumateadlik ohjamine:
   5.1 arengukriisid: persoonipõhine, peres, kollektiivis;
   5.2 traumaatilised kriisid:
   a) kriisiintsidentidest lähtuvalt: ühekordsed ja korduvad,
   b) kliinilisest käsitlusest lähtuvalt: üksiktrauma – mitte suhetega seotud, komplekstrauma – suhetega seotud, arengu- ehk kiindumussuhte trauma;
   5.3 veel termineid:
   a) probleem vs konflikt,
   b) vägivald vs tüli, lähisuhtevägivalla nõiaring ja väljapääsu tugi,
   c) suhtekius, eripära ja peamine valem ennetuseks,
   d) kannatanu, ohver.
6. Psühhosotsiaalne kriisisekkumine akuutolukorras:
   6.1 psühholoogiline esmaabi;
   6.2 koostöö ja tandemtöö kriisisekkumisel;
   6.3 distantsnõustamise võimalused ja riskid kriisitöös;
   6.4 psühhosotsiaalse kriisisekkumise logaritm kriisiintsidendi korral.

7. Abistaja eetika ja eneseabi:
   7.1 abistaja eetiliste põhimõteted;
   7.2 sekundaarne trauma, kaastundeväsimus, ametialane läbipõlemine;
   7.3 elustiili tasakaal (8+8+8);
   7.4 kovisioon, supervisioon, enesetäiendus, enesetoe tehnikate kohver.
   Lisa: Lugemissoovitused. Eesti Kriisinõustamise Ühingu (EKÜ) tutvustus. EKI kriisinõustamise sõnaraamatu tutvustus.

Kursuse “Kriisinõustamise AB” ÕPPEKAVA ALUSED

/vastab Eesti Kriisinõustamise Ühingu pädevusraamistikule, õppekava on kinnitatud 14.10.2023/

Hariduse liik: täiskasvanuhariduse täienduskoolitus, nii tööalane kui ka vabahariduslik

Maht: minimaalselt 12 ak/h lektoorset tööd

Eesmärk ja võimalus: 

Anda kriisidest ja kriisinõustamise olemusest baasiline teoreetiline teave igale teemast huvitatud vähemalt 16-aastasele noorele ja täiskasvanule. Eesmärgiks suurendada teadlikkust efektiivsest sekkumisest traumat põhjustada võivates olukordades.

Võimaldab kandideerida kriisinõustaja väljaõppesse, kui on olemas magistrikraad või seda omandatakse.

Võimaldab kandideerida EKÜ toetajaliikmeks.

Nõuded vahetule koolitajale:

magistrikraad või selle omandamine, kriisinõustamise valdkonnas juhendatud ja superviseeritud töökogemus vähemalt kolm aastat (EKÜ kvaliteedistandardi 6. tasemele vastavus), kriisinõustaja eetika täitmine, EKÜ juhatuse liige või kehtiv EKÜ tunnustus nimetatud täienduskoolituse läbiviimiseks (võimaldab viia läbi ka teemapõhiseid lühikoolitusi alateemade kaupa).

Teemade loetelu: vt eestpoolt.